Tule-minek

Luule, see ei tule tuulest… kirjutas kord Anna Haava. Mõnikord tõesti on selle tulemisega veidi rohkem vaja vaeva näha. Täna aga, põrgulikult palavas suvepäikeses, tuulega võidu kõndides, tuli luule ise mu juurde. Öeldakse ju, et kui otsite loovaid mõtteid, minge jalutama. Inglid sosistavad jalutajale kõrva… Aitäh inglitele, kes mind täna inspireerisid! 🙂

Sinuni

Kuidas ma jõuan Sinuni?

Meie vahel on maad ja veed.

Sinililledest pärjatud orud

ning karikakardega kaetud teed.

Millal ma jõuan Sinuni?

Ööpimedus keelitab jääma.

Koiduvalgus kutsub mind kaasa.

Ja rohi – kõrred on rinnuni.

Kas ma jõuan kord Sinuni?

Hing kisendab – mine nüüd, mine!

Jalg on veel hetkeks piduril

ning siis –  oota mind, täna ma tulen!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s