Kaks kannu

Elas kord naine, kellel oli kaks suurt kannu. Nad rippusid tal puutüki otstes, mis toetus tema õlale. Ühes kannus oli auk, samal ajal, kui teine oli laitmatu ja mahutas endasse tervenisti vett. Pika teekonna lõpus, jõe juurest koduni, oli auguga kannus alles vaid pool veekogusest. See kordus kahe aasta jooksul iga päev: naine tõi koju vaid poolteist kannutäit vett. Laitmatus korras kann oli enda töö üle väga uhke, kuid auguga kann häbenes enda tööd ja oli löödud selle tõttu, et suudab täita vaid poole sellest, milleks ta oli loodud. Peale kahte aastat, mil auguga kann veendus lõplikult enda saamatuses, pöördus ta naise poole: „Mul on häbi enda augu pärast, millest niriseb pidevalt terve tee jooksul koduni välja vett.“ 

Naine muigas selle peale: „Kas sa märkasid, et sinu teepoolel kasvavad lilled ja teisel pool mitte? Sinu teepoolele külvasin ma maha lilleseemned, kuna teadsin sinu puudusest. Niiet sa kastad neid iga päev teel koju. Ma olen saanud kahe aasta jooksul pidevalt noppida sealt värskeid lilli ja kaunistada nendega enda kodu. Kui sa aga poleks selline, nagu sa oled, siis poleks sellist ilu ja see ei osutaks meie kodule sellist au.“
Nautigem enda imelisi hetki täis päevi ja ärgem unustage nautida enda teepoolel kasvavate lillede aroomi! 🙂
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s