Kaks kannu

Elas kord naine, kellel oli kaks suurt kannu. Nad rippusid tal puutüki otstes, mis toetus tema õlale. Ühes kannus oli auk, samal ajal, kui teine oli laitmatu ja mahutas endasse tervenisti vett. Pika teekonna lõpus, jõe juurest koduni, oli auguga kannus alles vaid pool veekogusest. See kordus kahe aasta jooksul iga päev: naine tõi koju vaid poolteist kannutäit vett. Laitmatus korras kann oli enda töö üle väga uhke, kuid auguga kann häbenes enda tööd ja oli löödud selle tõttu, et suudab täita vaid poole sellest, milleks ta oli loodud. Peale kahte aastat, mil auguga kann veendus lõplikult enda saamatuses, pöördus ta naise poole: „Mul on häbi enda augu pärast, millest niriseb pidevalt terve tee jooksul koduni välja vett.“ 

Naine muigas selle peale: „Kas sa märkasid, et sinu teepoolel kasvavad lilled ja teisel pool mitte? Sinu teepoolele külvasin ma maha lilleseemned, kuna teadsin sinu puudusest. Niiet sa kastad neid iga päev teel koju. Ma olen saanud kahe aasta jooksul pidevalt noppida sealt värskeid lilli ja kaunistada nendega enda kodu. Kui sa aga poleks selline, nagu sa oled, siis poleks sellist ilu ja see ei osutaks meie kodule sellist au.“
Nautigem enda imelisi hetki täis päevi ja ärgem unustage nautida enda teepoolel kasvavate lillede aroomi! 🙂
Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s