Sügisesse…

Astun,

lehekrabin all – äralennuhüüd üleval.

Tunnen –

päikesesoe põsel, hingesoojus südamel.

Rahulolevalt,

tagasi vaatamata – midagi mõtlemata,

libisen

mööda sügise ajateed vaikuse võimusesse.

Võtan aja

nautimiseks, hingamiseks, olemiseks

iseendaga

lehekrabinas puude all.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s