Siin on nii hea

Astun kajakakisa suunas mäeVEERElt alla. Siit saab ju otse!? Aga kitsuke jalgrada puude vahel on libe nagu talvel lumega. Männi- ja kuusekäbidega sillutatud tee viib järsult, aga kindlalt merele lähemale. Heaolule lähemale. Siin on mul HEA OLLA.

DSC06311

Mida samm edasi, seda suuremana tundub mere kutse ja lõhn, tema laintemängu müha koos tuulega. Ja siiski tahan ma sinna! Pisut varem oli ta tasa-tasa, vaevalt liikus ja päikesepärlid sätendasid sinises vees.  Mis sind ergutas? Ärritas? Või tujutsed? Nagu minagi. Kord peaaegu hääletult, siis kaljudeni kostuvat mürinat välja näidates.

Mina olen täna rahulik. Hing on saanud kosutust meretuulest ja päikesest, metsmaasikamoosi unustamatust lõhnast pannkoogil ja kallima kaisukallist. Oskan hinnata seda, mida nii harva saab…

Rannas on rõõmsad naerusuised lapsed.  Hetkeks kaob mu mõte ja sõnajärg nende juurde seiklema. Suur meri ja väike inimene. Võimas mühin ja sekkakostuvad kilked. Vastandid, samas koosolemisest rõõmustavad mõlemad. Lained jooksevad rannakividele, nagu hoiatamaks lapsi ohu eest – ära minuga väga sõbralikult mängi! Ja lapsed kuuletuvadki. Hüppavad vaid üle valge vahu, mis kiirelt kive silub ja paitab ning sedamaid kadunud ongi. Kaugemal tumedas vees on näha üksikuid valgeid vahututte. Kuna nemad jõuavad randa?

tuxpi.com.1372369113

Minu kõrval liival kasvab üksik roheline taimehakatis. Vaatan teda ja mõistan – ALATI SAAB HAKKAMA! Pole talle vaja niisket mulda ega väetisevett, ajab oma juured siiasamasse liivapinda ja kasvab. Laintelaul hällitamas, päikesekiir soojendamas… Inimhing on aga üsna suurte nõudmistega. Kord pole hää parkett, ega kallis pärsia vaip. Vaja ikka kõrgemat katust või laiemaid aknaklaase.

Kui palju jääks aega elu elamiseks, kui me ei unistaks kogu aeg paremast minutist, tunnist, homsest. Juhul muidugi, kui antud hetk ja olud on elamistväärt. Rentslis ärgates külmast kohmetunud sõrmedega tasub siiski unistada helgemast tulevikust või vähemalt soojemast katusealusest.

Meretuul mängib rohelise taimekese ümber tagaajamist ja minu juustega sassiläinud-lõngakera-mängu. Siin on see lubatud. Siin olen vaba ja ei pööra tähelepanu millelegi ebaolulisele – nagu seda on ju puhevil parukas mererannas. 🙂 Tõmban jakihõlmad koomale ja jätan end võimsat merelaulu kuulama.

DSC06355

Lapsed on vahepeal samuti vaikseks jäänud ja leidnud endale ühed mõnusamad mänguasjad – KIVID! Mängin ka, kividega – päikesejänku mängu. Keerates neid üht või teistpidi leiab imelisi mustreid kivi pinnalt!

Oi, tere ämblik, kes sa minu jala peal om jalutuskäiku teed! Eks sa vist õnne tood? Sest muud mu südamesse praegu ei mahu. Olen üks suur avatud aknaga kodu, kuhu vaid hea ja armas sisse poeb. Olen tänulik tänase päeva eest! Olen tänulik looduse kingitud armastuse eest – päike, meri, rannaliiv ja kivid. Homme juba uued teod ja tuuled… 🙂

tuxpi.com.1372369329

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s