Kirikus käitumise kombed?

Sel sügisel vasardab tihti peas mõte, et pühapäeval lähen kirikusse. Vaikselt viimasel pingil istuda ja rahustavat kirikuõpetaja jutlust kuulata oleks üsna rahuldustpakkuv. Täna tegin osa sellest mõttest teoks. Jalutasin 2 km kirikuni, kell 10.50 olin kohal. Vaatasin kiriku poole sammuvaid vanapaare ja üksikuid minust hulga vanemaid inimesi ja lõin verest välja. Kiriku ukse taga keerasin ümber ja seadsin sammud kodu poole tagasi.

Kuidas ma peaksin kirikus käituma? – oli peas küsimus, kui kiriku ukse tagant vaikset orelimängu kuulsin. Igal pühakojal ju omad tavad ja rituaalid. Olen tänu oma armsale vanaemale ristitud, leeris käinud, laulatatud ja üsna mitmel armulaual ja kalmistupühalgi koos oma vanematega käinud. Peaks ju teadma, millal istuda, kuidas astuda, mida teha lauluraamatu või korjanduskarbi juures, aga… Sel korral võitis kahtlus ja hulga küsimusi.

Võtan endale ülesandeks selgeks saada kirikus käitumise kombed ja siis lähen kindlasti uuesti. Loodan, et ka välisuksest kaugemale.. 😉

Pistan siia kevadel Inglismaal käies ühe kiriku foto, mida tahtsime kõik koos külastada, aga kahjuks polnud sel päeval see avatud.

DSC05081

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s