Kirikus käitumise kombed?

Sel sügisel vasardab tihti peas mõte, et pühapäeval lähen kirikusse. Vaikselt viimasel pingil istuda ja rahustavat kirikuõpetaja jutlust kuulata oleks üsna rahuldustpakkuv. Täna tegin osa sellest mõttest teoks. Jalutasin 2 km kirikuni, kell 10.50 olin kohal. Vaatasin kiriku poole sammuvaid vanapaare ja üksikuid minust hulga vanemaid inimesi ja lõin verest välja. Kiriku ukse taga keerasin ümber ja seadsin sammud kodu poole tagasi.

Kuidas ma peaksin kirikus käituma? – oli peas küsimus, kui kiriku ukse tagant vaikset orelimängu kuulsin. Igal pühakojal ju omad tavad ja rituaalid. Olen tänu oma armsale vanaemale ristitud, leeris käinud, laulatatud ja üsna mitmel armulaual ja kalmistupühalgi koos oma vanematega käinud. Peaks ju teadma, millal istuda, kuidas astuda, mida teha lauluraamatu või korjanduskarbi juures, aga… Sel korral võitis kahtlus ja hulga küsimusi.

Võtan endale ülesandeks selgeks saada kirikus käitumise kombed ja siis lähen kindlasti uuesti. Loodan, et ka välisuksest kaugemale.. 😉

Pistan siia kevadel Inglismaal käies ühe kiriku foto, mida tahtsime kõik koos külastada, aga kahjuks polnud sel päeval see avatud.

DSC05081

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s