Koorega kartulid ja maasikad

Mõnikord on vaja lubada oma ellu värskust, elutarkust ja “kõik-on hästi”-tunnet. Mõnikord jagavad seda lähedased oma silmadesära ja südamesoojusega, lahke sõna või naeratusega. Mõnikord saad seda tunda, kui tuppa astudes võtab sind vastu lapsepõlvest tuttav memme koorega keedetud kartulite lõhn ja laual sööjaid ootavad magusad mammud. Suur tänu selle eest! 🙂

Me kõik oleme omamoodi erilised ja erinevad. See ongi hea. Nii on meil üksteisele pakkuda seda, mis kõrvalseisjal puudu jääb. Me kõik oleme tulnud läbi oma elutee ja saanud kaasa väärtused ning tõekspidamised, kes pisikese ridiküliga, kes seljakotiga. Meile kõigile antakse aeg-ajalt võimalusi neid kaitsta või kasutada, nende järgi elada või siis oma elamist muuta. Jäigalt oma künka otsas istudes ja jalge ette vaadates, tundubki maailm väike. Tõstes pilku ja suunates selle kaugusesse, hakkab ümbrus avarduma, ilmuvad uued rajad ja viidad, uued valikud ja väljakutsed. Siinkohal on vaja julgust see elu pakutu vastu võtta ja hakata astuma künkalt alla. Step by step… Hea, kui on saatjaks sõbralik pilk ja toetav käsi, et väsides oleks õlg, millele panna pea. Kui ummikusse jõudes tundub, et väljapääsu pole, siis on kõrval see keegi, kes ütleb:” Ei pruugi olla kerge, aga üheskoos me saame hakkama!” Tänan selle eest!

Elumuutvad otsused vajavad siiski mahaistumist ja läbimõtlemist. Plussid ja miinused, kokku ja lahku, liita ja lahutada ning lõpuks lubada siiski südamel öelda viimane sõna. Meie mõistus tõstab häält siis, kui on vaja tekitada kahtlusi ja küsimusi, et kaaluda, vaagida, läbi mängida kõik situatsioonid teemal “mis siis, kui…?” . Südamega tehtud otsused viivad lõpuks ikka õnnestumiste ja õnnetundeni. Julgesid unistada, nüüd astu ka järgmine samm unistusele vastu ning hakka seda unistust ellu viima! Magus maasikamaitse suus ja õnnelik naeratus suul, vastu paremale homsele! Elu on kingitus – võta see ainult vastu! 🙂

BeFunky Collage

Advertisements

2 thoughts on “Koorega kartulid ja maasikad

  1. Nataly Nieminen ütles:

    Kaunis mõtisklus , Tuli meelde lapsepölv ja tuttav vanamemm kes õpetas pajuoksast vilepilli tegema ja pakkus räimekastet ja kartulit .. Olin siis 5 aastane . Aitäh … maasikad ajasid keele vesiseks …

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s