Vaikusest läbi

Vajub pikkamisi päevakera öösse,

uinub vaikusesse õhtukullas maa…

Sellised read sündisid ühe sooja suvepäeva viimastel minutitel, mil päike end minekule sättis. DSC09479 DSC09490

Kuidas ma naudin seda õhtuilu, mil päev annab õhtule oma vaikuse ja väe. Nii soe, nii habras on see vaikus. Ritsikate siringi vaibub viivuks ja ärkan siis minagi uude olemisse nende viiulihelide saatel. Olen rõõmus ja õnnelik, tänulik tänase päeva eest! 🙂

Tänane hommikki oli ääreni vaikust täis. Veel enne esimesi samme märjas kasteheinas, vaatasin aknast välja. Pidin lausa silmi pingutama, et aduda, kas vaikus on tuuletu puulehtedeski või nad siiski liiguvad. Õrnalt nagu liiguksid. Öised külalised – ööliblikad – on end aknalauale kenasti üles rivistanud. See võib muidugi olla ka kassi kätetöö, õigemini käpatöö.

August – soojust 30+ ning vaikust südametuksete tundmiseni – see on ilu. See on õrnus, see on elurõõm. Esimesed hommikutunnid koduõuel ja siis lastega suplema. Rannaliival kohtasin esmakordselt admirali – kaunitiivulist liblikat, kes vaikusest võlutuna lendles ja keksis. Märkasin sind juba, kaunitar! 😉

DSC09556

Admiral

Advertisements

One thought on “Vaikusest läbi

  1. Nataly Nieminen ütles:

    oi , kui ma neid ridu loen, siis kujutan seda ilusat pilti ette ja mind ka valdab õnnetunne … aitäh selle eest Niivõrd ilusad pildid et lausa sõnu pole … küll on hea et on fotikad välja möeldud -saab kõike jäädvustada ja tunda õnne mitmekordselt . Ilusat päeva !

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s