Rõõmupallide maja

Kõik, kõik on uus septembrikuus kõlab paljude minuaegsete inimeste suust igal algaval sügisel. See tuttav rida Olivia Saare luuletusest “Üks tähtis kuu” saadab ikka uusi alustajaid ja jälle edasiõppijaid.

Jah, uut on paljugi meie elus. Kooliärevus laste uute õppekohtadega on juba muutunud mõlema osapoole jaoks põnevaks  igapäevavestluseks – Missugused on klassikaaslased? Kas te leidsite kõik vajalikud ruumid üles? Kuidas sõpruse loomine edeneb? Mida veel vaja poest osta on? jne. Ja nagu ikka, muretseb ema rohkem kui lapsed ja asi seda väärt on. Kõik loksub paika omal ajal ja omamoodi. Lapsed on koolist tulles ikka veel elevil. September ju! 😉

Minu enda ärevus-  Kas töökoht on kindel? Kuidas ma kohanen? Kas ma olen tasemel? Mida on vaja juurde õppida ja millist pagasit saan kasutada? – on ka vaibumas ja esimesed päevad uues kollektiivis kenasti läbitud.

Töökoht on kindel. Ja mõnusalt hubane ja kodune. Vanas mõisahoones mööda käänulisi keerdtreppe sinka-vonka üles ja alla käib siinsete laste igapäevaelu. Laste lõunauinaku ajal liikudes, pole mingit võimalust vaikselt hiilida, sest armsad roosad põrandalauad reedavad iga tulija. Või ongi see julgustav, et astu aga vapralt edasi. Lapsed oma voodites olevat selle kõigega juba harjunud. Ega uni seepärast tulemata jää. Kahes rühmaruumis, kus rääkida on mõtet ainult väga vaiksel häälel, sest muidu kajab su jutt ja kaob kõrgele lae alla, on lastele loodud suurpärased mänguvõimalused. Hommikul võtab alati vastu soe naeratav õpetaja ja meelitav kohviaroom – alustame rahulikult päeva sisseelamist.

Kohanemisega on minul ikka nii nagu alati – alguses vaikne vaatleja ja kuulaja. Aga ega mul lastud kauaks nurka istuma jääda. Olen sõbralikult vastu võetud Rõõmupallide mängumaale, mille kinnituseks sain sellekohase märgigi rinda. Laste puhul toimib väike magus amps alati – pisarapühkijana, julgustajana, abistajana. Nii sain minagi endale toreda magusa pliiatsi, millest edaspidi tuge oleks, kui jälle oma mõtteid kirja panema hakkan. Rõõmsad mõtted on ikka pisut magusad ka! 😛

DSC00862

See kõige olulisem punkt – minu enesehinnang – on jätkuvalt minu suurim sõber. 😉  Õnneks olen varasemate kogemuste baasil juba kasvatanud ennast. Muidugi ma saan hakkama! Teen asju nii nagu teen, olgugi omamoodi. Me olemegi ju kõik erinevad. Õnneks on sisseelamine tehtud üllatavalt lihtsaks ja soojaks, nii et seda kiiremini saan end jälle töölainele häälestada. Pisike kolin ikka kukkumisel on või õigemini ikka tõusmisel, sest nüüd olen sattunud sõimerühmast koolieelikute juurde. Aga eks me üheskoos kasvades ja tegutsedes saame hakkama. Lapsed on ju ikka lapsed – uudishimulikud kavalpead, väsimatud toimetajad ja kartmatud väljaütlejad.

Olles töötanud 10-rühmalises majas, on muidugi palju sellist, mis nüüd vajab ümbermõtlemist ja harjumist. Küllap saan kasutada varem läbitöötatud võtteid, nippe ja mis peamine – mänge, aga palju on ka sellist, mis nüüd enam ei tööta. Kohandan siis ennast vastavalt oludele ja ikka pea püsti edasi. Mina olen valmis! 🙂

Hästi palju kooli- ja töörõõmu kõigile, kes õppimise ja õpetamisega seotud!!! HEAD UUT AASTAT! 🙂

Advertisements

2 thoughts on “Rõõmupallide maja

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s