Kuldne sügis, kuldne kuu, kuldsed sõnad

Ja tahaks kohe edasi jätkata seda kuldset loetelu – kuldne vaikus…

Olles nüüd kolm viimast kuud elanud (või õigemini elu sisse seadmas) omas majas, on see viimane saanud hoopis teise tähenduse. Liiga palju on seda vaikust. Mõnikord tahaks kohe mõnuga seda lõhkuda ja nii ma trepist üles laste kambritesse marsingi. Sest olles küll ühe katuse all, ühes armsas kodus, ei ole enam neid vilksamisi laste toa ukse vahelt piilumisi – “Mis teed?” Selleks, et näha, kuulda, olla füüsiliselt ühes ruumis, tuleb ühel osapooltest end liigutada teisele lähemale. Tavaliselt hakkan mina kibelema, kui liiga kaua pole kellegagi sõnagi vahetanud (kass ja koer jäävad seekord mängust välja). Nii ma astungi sammu ja kuldsest vaikusest saab vaikne vestlushetk. Algus on ikka sama – “Mis teed?” 😉

Suur tänu ilmataadile vägagi ilusa vananaistesuve eest, mis siiani kestab. Nii olen saanud (kui mälukaart on meeles kaamerasse pista) päris palju kauneid kuldseid hetki tabada. Sügispäike käib madalamalt ja kuldab veel viimseid lehti puudel ja puu all. Seda mahalangenud lehtede lõhna ei unusta vist küll kunagi.

Täna sain pildimasinasse ka kuldse kuu. Kahjuks minu aparaat paremat ei võimalda, aga ise olen rahul. Paista sa, kuldne kuu, minu armsamale, ütle tal, teda armastan ma…. 🙂

Ja selle video sõnum on minu jaoks tõeliselt kuldne!