Hiidlaste maal

Pühapäeva varahommikul, (tõesti vara, sest hotelli hommikusöögilauas olime ainult meie 🙂 ) algas tee Hiiumaale. Minu jaoks elus esimene külastus. Triigi sadama poole liikudes haarasin kaamerasse ühe suuuuure kivi ning Angla tuulikud talverüüs. Minu kivide kirg on juba ammu kõigil teada, aga samas on ka tuulikutes mingi salapära. Ja mitte ainult need suured ja võimsad, vaid ka taluõuedel pisikesed tuulepüüdjad meelitavad mind. Kuidas nad seda teevad, sellele ma vastust ei tea. 😉

Sadam oli vaikne ja valge. Meri puhkab jääkaane ja lume all ning mingeid laintelaule ei kuulnud. Seda enam on mul põhjust soojemal ajal uus reis ette võtta. Rahulikult, kiirustamata nagu üldse saarlastele kombeks, liikus sadama poole ka märgatava hilinemisega praam, millega üle talvetee sõita.

Praami peal oli siiski teisigi üle vee tahtjaid ning sõit kulges kenasti. Võtsin julguse kokku ja läksin isegi välistekile, et enda jaoks talvisest merest taas mõni pilt teha. Praam liikus tasa-tasa.  Tegi endale teed suurte jääkamakate vahel, mis tagaosas tundus nagu hulpiv jääsupp. Mõnus oli vaadata, kuidas hetke pärast kadus keskelt tume veepiir ja kõik oli taas üks valge jääkaas.

Ja siis jõudsingi Hiiumaale. Nüüd võin Eestimaa kaardi peal sinnagi “linnukese” teha – käidud! Inimesi liikus vähe, pühapäeva hommik ju, aga selle eest oli näha-kuulda palju koeri. Eriliselt mõjusid mulle bussijaamad – ilus valge majake, tuled nagu koduuksest välja. Nii ilus! Ja oma äri reklaamimiseks tuleb ikka vaeva näha! 🙂

Tähelepanu köitsid ka purikad ja punamarjad. Sellel punaste marjade põõsal einestas ka paksuke musträstas, aga kahjuks oli tema kiirem kui mina oma kaameraga.

Talvine hiidlaste maa nähtud. Kindlasti tahan sinna suvel saada, et need kadakased karjamaad ja sinimeri pildile püüda. 😉

 

 

Advertisements

3 thoughts on “Hiidlaste maal

  1. Olen heas mõttes kade, et mina oma elu jooksul pole Hiiumaale saanud , Saaremaal käisime korra perega automatkal ja ööbisime telgis ja istusime meres seisvas suure kivi otsas . Oli tore reis ja need tuulikud muidugi ka … Neid polegi seejärel enam kunagi näinud … Nüüd nägin- sinu piltide pealt , aitäh , need on ikka nii omapärased ehitised, et selliseid vist paljudes maades polegi , neid vaataks ja vaataks .. Tore oli lugeda sinu reisimuljeid … Head päeva !

  2. Minu saartereisid on kõik suvel toimunud ja kõige rohkem, olen külastanud Vormsit 🙂 Paistab, et ka talvel on sellistel sõitudel oma võlu 😉

    • Eks mina oma mereigatsuse leevendamiseks sinna talvel läksingi, aga meri, va sinder siuke, oli ju lume all. Suvel lähen uuesti! 😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s