Kevadetunne

Tunne on hea ja tuju on mega… laulavad Smilersi poisid. Minul kaasneb seesama iga kevadega. Esimene hommikukohvi kalli kaasaga kodutrepil on joodud. Sinna kõrvale kuulasime rändajate kojusaabumislaule – vidistavad, kädistavad, siutsuvad ja lõõritavad. Kui nädalavahetus oli pisut hallikarva ja ei midagi erilist, siis tänane päikesepaiste meelitas küll kohe pikalt õue jalutama. Päeva parim osa oli see, kui esimese liblikana märkasin autoaknast kollast kaunitari lendlemas. Mõni minut hiljem kodutrepil tervitasid mind aga värvikirevad kevadekuulutajad. Suvi tuleb siis seega nii kuldselt kirju kui ka seiklusrikkalt kuldne. 😉DSC08540

Kasutasime nädalavahetuse vabadust enda kasuks ära ja sõitsime veidi kodukülas ringi. Kõik siinne on veel uus ja tundmata, seega läheb aega, enne kui kaunimad sinililleväljad ja parimad maasikakohad selgeks ja omaks saavad. Tegelikult just seda sinist lilleõit ma otsima läksingi, aga meie kandi metsaalused on veel lumised ning õiteni läheb aega. Küll on aga tänu päevasoojale või lihtsalt tungivale tahtmisele mõnes rohulibles küllalt jõudu, et ka jäistes tingimustes kasvada. DSC08445

Kiviusku olen ma juba lapsest saadik. Sellekohane ülestähendus on siin. Ringi sõideldes märkasime teeviita, kus kirjas “Metsaülemate kivi”. Sinna me oma sammud koos Thailaga seadsimegi. Võimas suursugune kivimürakas ootas meid. Väikestel pihkumahtuvatel kividel on oma võlu, sest neid saab vaadelda, pöörata, tunnetada tervenisti. Selle kivi kaisustamiseks aga oleks vaja olnud vähemalt 4-5 täiskasvanut, siiski oli temalgi rääkida oma lugu. Ja selle halli samblase pinna all on miski, mis kutsub teda silitama, puudutama, vaatama ja kuulama. 🙂

Mulle meeldib pildile püüda looduse pisimaailma, madalal murumättal roomamine on täiesti minulik. Kuna muru ja selle sees olevat elu veel väga näha pole, siis lõbustasin end samblamaailmas kükakil võtetega. On ikka lihtne ja ilus eluvorm.

Veidi maad edasi, ei saanudki ma pead kõrgemale tõsta, köitsid minu tähelepanu punased kausikesed. Selliste erkpunastena nad tee ääres reas kasvasid. Oi, ma olin õnnelik! Sest olen nii palju teiste pilte FB-s nautinud ja alati soovinud neid ise ka looduses leida. Aitäh, verev karikseen, et end näitasid! 🙂

Praegusel ajal ringi liikudes on õhus nii palju hüüdmisi, huikeid, sekka ka kraakse ja kädinat. Põllud on täis kiivitajaid, kes suurte parvedena peatuvad. Meie kohtasime ka ühte parve – pakun, et haned või lagled, aga täpselt öelda ei oska, sest lähedale minna ei jõudnudki, nii nad õhku tõusid. Põllul lombipeatust tegid ka luiged – pakun, et laululuiged, aga jälle kindel ei ole, sest palju neil seal nokal seda kollast värvi oli, nii kaugelt tabada ei õnnestunud. 😉 Liikuva objekti pildistamist on veel vaja harjutada või vähemalt hankida endale suurema zoom-iga kaamera. Soov on väljaöeldud, nüüd tuleb see vaid lendu lasta. Küll siis täitub ka. 🙂

Iga päevaga lähevad päevasooja pügalad kõrgemale ning rõõm kevadisest värskusest ja päikesepaistest suureneb. See ongi see, mis hoiab hinge virgena ja on parim doping igal hommikul tõustes päeva alustada. Ikka elurõõmsalt edasi! 🙂

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s