Nämma või …?

Minul on toidu ja toitumisega täiesti omamoodi suhe. Ühed ütlevad, et olen vähenõudlik – kui on olemas leib, sai, piim ja kartul, olen mina söönud. Teiste arvates olen hirmus pirts – mitte midagi ei söö, mida muidu normaalsed inimesed söövad. Normaalsus ise on juba väga suhteline mõiste, aga las nad räägivad.

Veidi siis pikemalt. Armastan kala püüda, aga kala ei söö. Armastan metsas seenel käia, aga seeni ei söö. Viimastel aastatel olen hakanud kanaliha katsetama ja ka ise sööma. Olen ju nn “nõuka-aja laps” ja söön seda, mis siis poest saada oli. Kõik uus on minu jaoks tundmatu ja ma isegi ei proovi neid.

Oi, kui kaua ma ei söönud friikartuleid, (nüüd juba söön, kuigi praadi eelistan siiski võimalusel keedukartuliga), hamburger ja “kuum kuts” on siiani proovimata, samuti pizza ja lasanje ja kõiksugused uhked torusse keeratud ampsud- ehk wrapid ja tortillad. Täiesti vastumeelsed on kõik kartulikrõpsud, isegi minu juures selle paki avamine on hea julgus, sest juba selle lõhna pärast saadan kõik “krõpsutajad” endast kaugemale.

Puuviljadest-aedviljadest söön vaid kodumaiseid – õun(ainult mitte kuivatatud), pirn, ploom, kirss. Nojah mandariin ja apelsin ka ning arbuus. Teised jäävad ilma isegi minu pilgust, kas siis poeletil või peolaual. Kõrvitsat ei söö siiani, aga mõned aastad tagasi avastasin punapeedi ja seda nüüd söön (küll vaid ühel kujul – küüslauguga koos salatina). Paar aastat tagasi tegin suure sammu ja proovisin ühte viinamarja. See sai küll saatuslikuks ja nüüd võin neid marju süüa söögi alla ja söögi peale. Aga rosinaid ei söö! 🙂

Samuti võivad olemata olla kõiksugu uhked salatikastmed, majoneesi ja ketšupit ei ostaks koju kunagi, kui teised ei kasutaks neid.

Maiustustest rääkides on minu üks ja ainuke vaieldamatu lemmik “Geisha” igas variandis või siis traditsiooniline Kalevi “Anneke”. Shokolaadid, millel on toidunautlejate tarbeks lisatud kõikvõimalikke lisandeid (mandlid, marjad jne) ei saa samuti minu tähelepanu. Marmelaadi ka ei söö, seega jäävad ära ka seda sisaldavad kommid. Kommid võivad üldiselt poodi jäädagi, kui ostan, siis vahel lastele, kellel on ka oma kindel soov ja maitse. 😉 Jäätist söön haruharva ja siis ka ilma ühegi lisandita, kas valget või pruuni – shokolaadi oma. Magusainetest jäägu kindlasti minust võimalikult kaugele mesi, sest selle lõhn ajab juba südame pahaks.

Mida ma siis söön? Tavalisi talutoite, mida “omal ajal” ema ja vanaemad ikka tegid ja pakkumisest ei tohtinud kunagi keelduda. Aga veel olen ehk “omamoodi” seetõttu, et armastan igasuguseid kisselle – piimakissell, kakaokissell, paks kissell marjadega ja vahukoorega, leivasupp jne. Enamus inimesi ei söö neid juba tärklise mitte-väga-tervisliku-toime pärast ja mõnel on kurvad kogemused sööma sundimisega lapsepõlves.

Ja ma armastan värsketest köögiviljadest tehtud piima-aedviljasuppi! Täna sõin! Nämma! 🙂  Millal Sina seda viimati sõid – lasteaias, kohustuslikus korras või sööd siiani vabatahtlikult?

Millised on Sinu “toidu-kiiksud”? 🙂

DSC03345

Advertisements

9 thoughts on “Nämma või …?

  1. Anni ütles:

    Jeeeee, ometi leidub inimene, kes armastab sama suppi, mida mina 🙂 Ainus piimasupp, mida ma nö “pikkade hammastega” ei söö 🙂 Ja Geisha šokolaadid/kommid on ka minu vaieldamatud lemmikud 😉

  2. Jaanika ütles:

    Meil on kodus üdini ühesugused söögid ja me Igoriga loeme minuteid, kuna saame enda majja kolida ja hakata rohkem eksperimenteerima. Mitte, et söögid halvad oleks, aga kui iga nädal ja mõnikord isegi ülepäeva on sama kraam, siis minule enam ei meki. Ja ma tahan toitu nautida! Selliste ühekülgsete (kas just hea sõna siia) toitude parim külg on see, et need on rahakotile palju leebemad kui igasugused uhked road..

    Aga mida ma eriti ei söö või pigem, kus ma eriti ei käi on söögikohad. Ma saan kodus täpselt samasugust toitu. Rääkides siis sloveenia köögist, pastadest, wrappidest, magustoitudest, burgeritest. Pealegi enamik toite teen ma ise või keegi teine peres paremini ja kindlasti on ka koostisosad tunduvalt kvaliteetsemad. Ainuke, mille peale ma tormi jooksen on itaaliapärased pitsad, mis on tehtud õiges pitsaahjus või isegi elaval tulel. Vot neid ma ise ei tee.

    • sofikene ütles:

      Aitäh, Jaanika! Olen Sinu imelisi toidufotosid juba pikalt jälginud ja imetlenud Sinu oskust ja tahet köögis toimetada. Ütlen ausalt – minu huvi söögitegemise vastu on täpselt nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Kokkamisetuhin käib siiski hooti külas ja siis meeldib mulle teha küll, võtan lapsed ka kampa ja möllame koos! 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s