Magus mõtisklus.

Tead, armas Täpike, olen Sinuga koos kasvades muutunud. Seekord ei pea ma silmas neid tujukaid väljaütlemisi või pikki vaikimisi, mis ka üllatavalt sagedasti ette tulevad, sest neile on vist olemas mingi hormoonidel põhinev selgitus. Ka ei ole praegu teemaks see, et ma olen kangesti kergelt ja murevabalt hakanud päevakesi veeretama hommikust õhtusse, mistõttu mõnedki varem olulised, iseenesestmõistetavad ja alati-meeles-asjad, lihtsalt ununevad. 🙂 Kolmandaks ei räägi ma täna ka sellest imelisest vaatepildist, mis peegli ees seistes avaneb, ehkki ma armastan seda muutust väga ja naudin võimalust hoida sind praegu vaid ilma otsese kontaktita, silitades oma ümmargust kõhukest. 😉

Muutunud on minu magusavajadus ja seda viimase kuu aja jooksul. Kui ma varem peale korralikku õhtusööki enam mingit näksimist ei vajanud, siis nüüd käin minagi hilistel tundidel või lausa öösel peale mitmekordset WC-külastust midagi ampsamas. Ja tegelikult on see midagi ikka magusamaitseline. Ma ei tea, millega see lõppeb või kaua see kestab, aga hetkel ei suuda ma end väga taltsutada, kui su õeke küpsetab piparkooke või vennakese sünnipäeva puhul tegime vahvleid, mida sõin enamasti mina. Vahukoor küll puudus, aga moos sobis ka hästi.

Üks muutus on veel ja see ei ole muidugi midagi toredat, aga loodan, et peagi taastub see esialgne olukord. Ma olen ära kaotanud selle magusa tunde, selle põnevusesurina kusagil hinges, haarata kaamera ja jäädvustada looduse ilu meie ümber. Praegu pakub sügis-talvine ilm päris palju võimalusi heade piltide tegemiseks. Aga mul puudub jõud õues ringi uidata ja erinevates asendites pilte klõpsida. Olen aga kindel, et kui meie sinuga jalutuskäikudele siirdume, siis kaamera on kindel kaaslane. Täna vedasin end siiski õue, sest see päike ja lumesädelus ikka meelitasid eriti osavalt mind. Tunnistan, olen mõjutatav… 😉

Viimane mõte, mis mind ikka ja jälle külastab on see, et Sind oodates olen ma õppinud veidi rohkem usaldama. Usaldama kalleid lähedasi enda ümber ja oma keha. Ja see tunne on sama magus nagu Geisha komm. 🙂 Ma ei ole läbinud mingeid praktilisi koolitusi ega lugenud virnades raamatuid, kuidas meie kokkusaamine oleks võimalikult loomulik ja meeldiv meie  mõlema jaoks. Aga minus on olemas rahulikkus ja teadmine, et kõik läheb kõige paremini. Ja see ei ole hoopiski minulik, sest kui oleks olemas pabistajate edetabel, kuuluksin mina kindlalt 3 esimese hulka. 😀 Nii et, kui aeg on sinu jaoks parim, siis lihtsalt teeme selle ära! Ootan armastusega sinuga kohtumist! ❤

Ja nüüd võiks ju teha midagi magusat – kohupiim ja marjakissell, näiteks? 😀

Advertisements

5 thoughts on “Magus mõtisklus.

    • Sofikene ütles:

      Paberite järgi oleks veel 3 nädalat aega, aga mis ta ise otsustab, seda ei tea ju kunagi ette. 😉 P.S. Kahjuks ei saa ma enam Sinu tegemistest lugeda, aga väga tahaks. Oskad aidata? 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s