Külm. Kaunis. Karge.

Väljas on veebruar täna ja lumede juuksed jäid valla. Eriliselt hästi on laulusõnadesse pandud meie viimaste päevade talveilu. Silme ette kerkis kohe pilt härmas leinakasest, mille pikki oksi katavad külma käes sädelevad lumejuuksed. Tegin kiirelt tiiru ümber maja ning midagi sai pildilegi.

Kuigi akna taga on miinuskraadid, hoiab toas soojust rõõm ja armastus. Hetkel jällenägemisrõõm. Kui mees end Hollandisse koolitusele minema asutas, siis loomulikult palusin ma kaasa tuua midagi sellele maale iseloomulikku. Ning täna on meilgi laual tulbid, millest laulab ka üks minu lemmik Marek Sadam. Oleks ju tore uskuda,et ta need oma arvutikotis kohale toimetas, aga mõte loeb… 😍 😍 😍 dsc_0866

Kohiseb, mühiseb – muusika minu kõrvadele

Polnud just kõige parem ilm, aga ega ma iga päev pealinna ja joale nii lähedale satu. Vihmavari kaasa ja minek. Oleks vaid naelad all olnud, poleks nii ohtlikult libisenud mööda kiilasjääd, mis Jägala joale mind päris lähedale viis. Õnneks oli ka julgustav käsi olemas, et kukkumise korral kusagilt kinni haarata. Nagu öeldud sadas sel päeval mingit kahtlast ollust taevast alla, sest seda vihmaks või lumeks nimetada oleks liiga hea. Aga vaatamata märjale olemisele oli enesetunne suurepärane. Ma sain oma tahtmise. Ma sain kuulata mõne meetri kauguselt seda võimsat kohinat. Olime seal vist oma veerand tundi, klõpsisime kaunist looduse kätetööd – pitsilised kardinad kõrgemal ja kaunikujulised purikad allpool. Kuidas üles tagasi saab? No ega muud, kui jalg jala ette ja minek. Ja ei läinud kolme päevagi, kui jälle parklasse auto juurde jõudsime. Vaid mõned tagasilibisemised ja siis edasilibisemised.

Ilus oli olla! Suvel tahaks seda korrata ja siis ka teisi veevoolamise näiteid külastada. Põhja-Eestis neid ju jagub.

Juga.jpg

langeb.jpg

purikad.jpg

Uduhallide unistuste päeval

Veel on värve ka detsembris

kaunil külmal aa’l.

Veel ei võimutse vaid valge

kaunil Eestimaal.

Veel on laste särasilmis

helesinist ootust,

veel on lumesajupilvis

uue päeva lootust.

Veel saab anda kallimale

säravkuldse kingi.

Et siis teineteise seltsis

käia eluringi.

Veel on kodukolde kuma

soojendamas südameid.

Näitab helekollast valgust

neil, kel käia talveteid.

Veel on uduhallil päeval

põues paistmas päikene,

sest jõulukuul said selle sinna

siis, kui olid väikene.

lumi

marjad

roheline

seen

õitsenud

Lumi ja korralikud külmakraadid olid 1. detsembril, teised pildid on tehtud täna, 6.- rõõmsavärviline detsember! 🙂