Mõnel päeval on taevas tumedam ja päikesekiirte maale jõudmiseks läheb vaja maagiat. Sellisel hetkel on aus võtta paus ning lasta tekkinud tundeil endast üle ja läbi tuhiseda. On hea astuda kõrvale, mitte luua ülemõtlemisega takistusi ning jääda selle hetke pealtvaatajaks.
Hingata.
Hingata.
Hingata.
Ja siis tulla tagasi.
Tulla tagasi, et emmata enda kurbust.
Et emmata enda valu.
Et emmata enda hirmu.
Mina ei ole minu kurbus. Me võime tantsida koos ja siis ta lahustub.
Mina ei ole minu valu. Me võime tantsida koos ja siis ta lahustub.
Mina ei ole minu hirm. Me võime tantsida koos ja siis ta lahustub.
Mina jään. Oma rahulolu, tasakaalu ja kerguse ringi keerlema.
Hingama.
Tänan Sind mõistmast! 🥰
Sofikene 