Mustikamusine tänu

Olen sellest juba kirjutanud, et ega vist mingi väega mind suvel metsa saa. Välja arvatud ehk varavalges (kell 4 nt) ja sombus ilmaga. Plaanisin ikka seda minekut sel suvelgi, et saaks talveks varuda vajalikku kõhurohtu, mis minu memme sõnul peab igal emal olemas olema, kui kõhuprobleemid lapsi kimbutavad. Aga plaanid jäid kõik plaanideks nagu ikka, sest… ilmad sobisid küll, nii mõnelgi hommikul tundus, et kõik maailma tuuled on meie maja korstnasse kogunenud kontserti andma ja vihmakestki siristas vaikselt pilveribast.. Aga kord polnud autot kodus ja teisel võimalikul päeval kadus aeg käest ootamatute toimetuste tõttu. Jäi minemata. Aga kus soov kõige suurem, seal internet kõige lähem ja nii tellisimegi endale sel aastal marjad väikese tasu eest. Kui inimene käib minu eest metsas, teeb minu eest töö ära ning toob puhastatud marjad sõna otseses mõttes kodutrepile, siis olen nõus maksma küll. Mina sain ju ainult magusa mustika-sinise-suu, mõned karbitäied marju sügavkülma ning 10 purki moosi. Kindluse mõttes, et pole see mingi “Meie Mari” moos, said purgid endale ka lõbusad sildid peale. 🙂 Aitäh!

Ainult selle lõhna pärast

Normaalsed korilususku inimesed käivad suvel igal võimalusel metsas tagavarasid kogumas. Käiksin minagi, sest tegevus ise mulle väga meeldib, aga… Üks suur AGA tõmbab enamustele metsaskäikudele kriipsu peale. Mul on kohe eriliselt tugev madude foobia, mis juba lapsest saadik minuga kaasas käib.

Tegelikult lapsena (10-13a äkki), kui sai tädidega metsas käidud, ma ei kartnud ju paaniliselt iga puuoksa, mis vähegi mõnd roomajat meenutas. Nüüd aga hüppan isegi nöörijupi peale ja lkeha väriseb tagantjärele veel , oi kui kaua. Isegi pildi pealt vaadata ei saa.

Täna aga võtsin kogu oma julgusenatukese kokku ja veetsin metsatukas oma 15 minutit. Sääskedest ma üldse ei räägi, sest need ronisid kohe julmalt igale kehakatteta millimeetrile. Aga ma teadsin, et seal on neid suvemälestusi kandvaid mammusid, mida sööd suvel, aga maitset mäletad talvelgi. Maitse maitseks, aga see lõhn, kui nina ämbrisse pistad! 🙂 Ainult selle lõhna pärast ma metsa läksingi… 😉

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine – ütleb tark Vikipedia. Siinkohal tahan küsida, kes otsustab, mida, kuna, kellel ja kui palju piirata või mitte, lubada või mitte? Olen end nüüd kolimisvabadusest välja puhanud ja naudin elamist. See ongi vabadus, kui luban endal elada. Minu elu hõlmab kõike – alates esimesest teadlikust hingetõmbest hommikul, kui unevõim kaob ja lõpetades õhtul viimasega peale südamest tulevaid tänusõnu, elada antud päeva eest. Nii ma elangi. Kõik see, mis sinna vahele jääb, ongi minu elu, minu vabadus… vähemalt praegu augusti alguses, kui puhkus kestab.

Jah, unistused täituvad! Soov varahommikul astuda kastesel kodumurul, tunda värinat jahedusest ja märgadest rohukõrtest ning hingata endasse algava päeva esimesed sõõmud – olemas. Mis aga tähendab, et ärkama peab üsna vara. Päike, linnud, liblikad, sekka mõni mootoripõrin, aga seda ei märkagi. Mul on vabadus istuda ja astuda just nii nagu soovin. Kohvitassi jätan hetkeks trepile ja haaran kaamera kaasa, sest esimeste sammude juures märkan juba jäädvustamist väärivaid objekte.

Looduses on kõik suured tegijad, ehkki ülesehitatud Eiffel jääb mõõtudelt alla originaalile, aga meistrimees ise on kohal ja naudib vist vaadet.DSC09004

Järgmine on traditsioonilise võrgu minivariant, aga kui uhkelt kaunistatud!

DSC09012

Kui pärlikeega kaunistatud moonid olen ära tervitanud,DSC09028

liigun kirsipuude alla. Pilk kõrgemale toob naeratuse suule küll – siin on midagi ilusat ja suuremat! Võrgutamine käib maas ja puus! Neil on see vabadus! 🙂DSC09076

Ja sealsamas märkan marjavabadust – kasvan nii kõrgel, kui ise tahan. Nojah, aga mul on abivahendeid, et neid sealt kätte saada. 😉DSC09089

Mul on rõõm katsetada esimesi oma aia marju esimese küpsetise sees. Shokolaadine kirsikeeks õnnestus! 🙂BeFunky Collage

See, et lapsed ja loomad naudivad oma suvevabadust, on ilma kirjutamisetagi selgemast selgem!DSC09166

Sukeldun nüüd täiesti vabatahtlikult järgmisesse kastivirna, et avastada oma elu ja siis olla otsustaja – mis jääb alles ja millest olen valmis loobuma. Mul on vabadus elada ja see teeb õnnelikuks! Jagan seda kõigiga, kes soovivad… 🙂

Suur rõõm pisikesest asjast

Kõik meie elus juhtub millegi jaoks, kindlal põhjusel. Tänahommikune esimene lause, mida silmad lugesid, on selle järjekordseks tõestuseks.

IGA PÄEV ON UUS ALGUS. KIRJUTA SELLEST MUINASJUTT!

DSC06048

Kohe, kui olin need sõnad vist juba kolmandat korda üle lugenud, sain aru, kui sügavalt need mind puudutasid. Just täna asun looma oma õnneliku elu järgmist peatükki. Mõnel päeval kipun seda unustama. Tänan meeldetuletuse eest! Homme muretseb ise enda eest ja eilne on juba kauges kadumises. Elu toimub siin ja praegu, täna. Minu ümber, minu moodi, minu rõõmuks ja seda kõike kõige kallimatega jagades.

Hommikukohvi sai soojendatud kuldsete päikesekiirtega. Ei teagi, kummast ma rohkem endasse energiat laadisin, aga kihk oli minna kohalikku uuskasutuskauplust kaema. Kott õlale ja sammud poe poole. Mõnus valik – naeratav noor müüja ja hulgaliselt asju ja asjakesi, millele uus elu anda. Esimene kord ei suutnudki vist kõike haarata, mida pakuti. Nojah, nimekiri ununes ju ka maha. Aga eile korjatud väikesed õied suures vaasis saavad täna endale sobiva. Pisike asjake, aga rõõmu hoiab kaua. Isegi vihmamärjana kodutrepile jõudes ei kahanenud minu rõõm sugugi! 😉

DSC06045

Eile jalutasin aias ja õnn suurenes kohe kirsimaatiliselt, võiks öelda. Kõik puud on rohkelt pisikesi rohelisi nupukesi täis. Tuleb hakata purke koguma ja sügisel saan ka ehk moosikeetmises “käe valgeks”. 😉

Pobinad palavusest

Suur tänu Ilmataadile imeilusa suveilma eest! +30 ja peale püsib juba teist nädalat, lubatakse kolmandatki. 😉

Sellise kõrbekuumuse käes juhtub ikka, et ajud hakkavad kärssama ja nii mõnigi tavapäeval tõsine asi võib tunduda muigele ajav.

1. Teadaolevalt muudavad mõned elusolendid värvi, meil tegid seda vaarikad. Hommikul korjatud marjad pole üldse vaarika moodigi, küll aga õhul toorjuustukoogil täiesti arvestatavad.

vaarikad

 

2. Nüüd ma tean, mida teha, kui öeldakse – Naera herneks! Või on see hoopis Hernenaeratus? 😉herned

3. Olen kohvihoolik – tunnistan seda. Selle pildi allkiri võiks siis olla – Ma armastan kohvi või Kohvi armastab mind või hoopis ennustan endale kohvivahu(mitte -paksu) pealt armastusest tulvil romantilist suveelamust (See viimane oleks parim 😉 )kohvisüda

Öös on asju ja on kuulajaid

Midagi hakkab looma. Ehkki võiks minna kergemini see seadistamine, aga iga asi omal ajal.

Juulikuu lõpp ja ööd on meil siin – kiire pilk aknast välja tõestab, et mustad, või peaaegu. Noorte hõiked palliplatsilt ei vaibu aga isegi pimeduses, nemad oskavad oma aega kasutada. On öö või päev, keha vajab liikumist ja süda tundeid.

Asjadest rääkides, täna sai viimanegi vaba pind külmikus täidetud marjadega. Suvine korilus tasub end ära. Olen tänulik ja õnnelik, et sel suvel Metsavana nii heldelt kõike jagab.

Kuulan ma ise täna, iseenda heakskiitu. Olen palju teinud ja palju jõudnud. Ja nii edasi, et jaguks seda tehatahtmist igaks päevaks!